Ma tahtsin teid näha ja igatsesin teiega kohtuda. Ma kõnelen täna teemal "6000 aastat inimkonna ajalugu ja praegune aeg, vaadatuna Jumala providentsi vaatenurgast". Looja tahtis saada inimkonna Vanemaks. Jumal lõi kõik asjad paaridena Jumala näo järgi, alates mineraalide maailmast kuni taimemaailmani ja lõpetades loomade maailmaga. Lõpuks lõi Jumal mehe ja naise, keda Piiblis tuntakse Aadama ja Eeva nime all ja kellest pidid saama meie esimesed esivanemad. Jumal andis inimestele aja, mille jooksul nad pidid kasvama, ja ootas siis, et nad omaenda jõupingutuste abil saavutaksid oma iseloomu täiuslikkuse.
Kahjuks aga ei suutnud mees ja naine, kes olid loodud esimeste inimeste esivanematena, oma vastutust täita ja langesid. Selline on meie ajalugu. Jumal on kõikvõimas ja kõiketeadev, alfa ja oomega. Teisisõnu, millega iganes Jumal algust teeb, peab ta nägema selle vilju. Oluline on aga see, et kuna inimestel lasub osa vastutusest, ei jäänud Taeval muud üle, kui viia läbi taastamine lunastuse kaudu, päästmise providents.
Kuna te kõik olete vaimulikud, siis arvatavasti teate Vana Testamenti hästi. Jumal valis iisraellased valitud rahvaks, kehtestas kesksed isikud ja viis läbi taastamise ja päästmise providentsi lunastuse kaudu. Kui raske see on olnud! Kuigi kulus 4000 aastat, et tuua Jeesus Kristus - ainusündinud Poeg, keda Jumal võis nimetada "Enda pojaks" - siia maailma, ei mõistnud Jeesust ei teda sünnitanud Maarja, ei Sakariase perekond, ei usujuhid ega rahvas.
Kui Jumal valis välja kesksed isikud ja andis neile vastutuse, siis selle vastutuse mitte täitmisel – tehes kasvõi ühe vea -, ei saanud asjad edasi liikuda ilma lunastusohvrita. Seepärast kulus 4000 aastat.
Aga kuidas võisid nad isegi pärast seda, kui Jumal oli kauaoodatud Messiase saatnud, teda mitte ära tunda? Lõppkokkuvõttes viidi Jeesus ristile. Kuna Jeesusel oli vastutus, mida ta pidi täitma, siis kuigi tema maapealne elu lõppes ristil, ütles ta, et ta tuleb taas, et ta tuleb tagasi.
Kristlus sai alguse apostlitest, kes kogesid Püha Vaimu kaudu ülestõusmist ja ootasid Jeesuse tõotatud tagasitulekut. Kuid nagu te teate, kiusati neid neid alguses väga palju taga. 2000 aastat kestnud kristliku providentsi ajal ootasid inimesed kannatamatult Jeesuse tulekut, kuigi nad ei mõistnud tema algset olemust. Veelgi enam, nad ei tundnud Looja algset olemust.
Kui inimesed püüdsid Jumalale läheneda inimese keskselt, tekitasid nad palju probleeme. Kuidas võis kommunism, mis ütleb, et Jumalat ei ole, et Jumal on surnud, tekkida kristlikust maailmast, kus inimesed uskusid Jumalasse? Seetõttu oli reformatsioon vältimatu. Reformatsioon!
Taevane providents on salapärane ja ületab inimmõistust. Martin Luther algatas reformatsiooni, kuid tugevamalt kehtestas selle John Calvin. Te kõik teate seda. Ta tegi selle selgeks umbes 1543. aastal. Nii said alguse puritaanlus ja protestantism. Katoliku kiriku puhul oli see preestrite ja usklike vahel, kuid protestantismis ühinesid üksteisega pastorid, vanemad, diakonid, diakonissid ja usklikud, et koos käia ja Jumalat teenida. Üks näide sellest on Ameerika Ühendriikide demokraatia, kus inimesed saavad vabalt Jumalat teenida - see sai alguse tänu puritaanidele.
Taevas valis Ameerika kui riigi, mis võiks luua toetava keskkonna tagasipöörduvale Messiale, et see saaks lõpule viia providentsi. Tegelikkus on see, et tänapäeva võimsad riigid seavad prioriteediks omaenda huvid ega suuda üksteisega ühineda. Sama kehtib ka religioonide kohta. Tänaseni põhjustavad etnilised konfliktid ikka veel sõdu.
Kuidas saame sellises tegelikkuses teostada taevariigi maa peal, mida meie Looja soovib näha? Kas me suudame saada üheks inimpereks, inimesteks, kes teenivad Taevast, kehastades samas võrdsust, rahu ja ühtsust, mida meie Looja ja kogu inimkond loodab näha?
Nüüd on aeg, mil te peate tuvustama tõde providentsi kohta. Langenud inimestena ei saa me minna otse meie Looja, meie Taevase Vanema ette. Oli mees ja naine, kellest oleks pidanud saama esimesed inimkonna esivanemad. Kaks tuhat aastat tagasi sündis Jeesus Kristus, ainusündinud Poeg. Ometi ei piisa ainuüksi ainusündinud Pojast. Ainult koos ainusündinud Tütrega saame me näha providentsi lõppu.
Inimkonna senine ajalugu on olnud religiooni ajalugu. Selles on domineerinud pooleks olnud mehed. See on ebatäielik. Probleemide lahendamiseks, mis praegu põhjustavad konflikte etniliste rühmade ja religioonide vahel, peavad ilmuma kesksed isikud - Tõelised Vanemad. Kaks tuhat aastat tagasi püüdis Jeesus täita oma kohustust Tõelise Isana, kuid kuna puudus Tõeline Ema, ei saanud ta seda täita.
Seepärast ütles Jeesus, et ta tuleb uuesti ja korraldab Talle pulmad. Jeesuse eesmärk on tulla uuesti, et rajada Tõelised Vanemad. Tõelised Vanemad. Tõelised Vanemad, kes saavad teostada inimkonna unistuse. Langenud inimesed ei saa minna Looja, Taevase Vanema ette, enne kui nad ei lähe mööda ajaloolise uuestisünni teed Tõeliste Vanemate kaudu.
Seega, kuigi kristlased on pikisilmi oodanud Messiast kogu kristluse 2000-aastase ajaloo vältel, on nende esmane kohustus ja ülesanne välja selgitada, kus sündis ja kus ilmus ainusündinud Tütar, kellest saab Tõeline Ema. Tänapäeva kristlased ei mõista aga selle olemust. Mõned arvavad, et lihtsalt uskumisest piisab, et taevasse minna. Nad ei tea, et lunastust on vaja maksta. Tõde on see, et inimesed, kelle vanemad on samuti langenud inimesed, ei saa seista Jumala ees, ilma lunastust maksmata. Just Tõelised Vanemad on langenud inimkonna päästjad. Kui te sünnite uuesti Tõeliste Vanemate õnnistuse kaudu, saate te Taevase Vanema pojaks või tütreks. Taeva sügavas ja salapärases providentsis kulus 6000 aastat, kuni 1943. aastani, et ainusündinud Tütar saaks Korea poolsaarel sündida.
Nelisada aastat pärast reformatsiooni, kui Calvini elas, ei saanud Iisraeli rahvale sündida ainusündinud Tütar, sest lunastust oli vaja maksta. Seega valis Taevas välja uue valitud rahva ja andis 1943. aastal ainusündinud Tütre. See ainusündinud Tütar pidi sündima kristluse alusel. Kristlikul alusel. Kuna kristlus sai alguse Jeesuse kaudu, siis on õige öelda, et inimene, kes tuleb taas ja viib läbi Talle pulmad, peab sündima kristlikku keskkonda. Kas pole?
Tol ajal oli Korea olukorras, kus ta püüdis saavutada oma iseseisvust. Teine maailmasõda lõppes 1945. aastal, kuid Korea oli jagatud Põhja- ja Lõuna-Koreaks, millest üks oli kommunistlik ja teine demokraatlik. See oli aeg, mil Korea kristlus koondus Pyongyangi ümber ja mil Ameerika protestantlikud kristlased levitasid seal aktiivselt Püha Vaimu juhitud liikumist. Sel ajal said tuntud pastorid ilmutusi. Nad kuulutasid ette minu sündi. Sel ajal, kui inimesed uskusid, et Messias tuleb Pyongyangi, kui Korea oli 1945. aastal jagatud Põhja- ja Lõuna-Koreaks ja Põhja-Korea oli oma kommunistliku süsteemiga jõudsalt edasi liikunud, saime teate, et minu emapoolne onu oli lõpetanud oma õpingud Jaapanis, kuid ei olnud oma kodulinna (Põhja-Koreas) tagasi pöördunud. Selle asemel oli ta astunud Lõuna-Korea armeesse.
Sellises olukorras ei saanud meie pere Põhja-Koreasse jääda. Taevas ei saanud mind Pyongyangi jätta. Seepärast avas Jumal meile tee Lõuna-Koreasse.
Kuid kui me võtame arvesse Jumala loomisprintsiipe, siis annab Jumal valitud inimestele aja, mille jooksul nad saavad kasvada. Ta soovib, et nad jõuaksid sellisesse seisundisse, kus nad on ise saavutanud oma iseloomu täiuslikkuse. Ma olin sel ajal kuueaastane. Kuigi ma sündisin ainusündinud Tütrena, ei saa kuueaastane laps Jumala providentsi läbi viia. Jumal pidi andma mulle aega küpsemiseks. Seepärast tegi Taevas midagi üsna imelist. Tol ajal oli Korea maailmale tundmatu riik. Kuidas oli võimalik, et kuusteist ÜRO liikmesriiki osales Korea sõjas ja et paljud noored inimesed, kellest oleksid võinud tulevikus saada head juhid, valasid siin oma verd? Nende verd ei valatud asjata. Kuigi ma olin noor, olin ma teadlik Taeva providentsist, et Jumal ei saa enam kauem oodata. Seepärast kuulutasin, et võtan enda kanda Tõelise Vanema rolli.
Ainusündinud Tütar ei saa provintsi ise lõpule viia. Ta vajab partnerit. Kuid kui palju valusaid olukordi peab meie Taevane Vanem olema kogenud 6000 pika aasta jooksul, mil Ta on vaadanud langenud inimkonda? Jumal ei saa enam lihtsalt paigal istuda ja vaadata, kuidas inimesed sellises viletsuses elavad. Jumal tahab kõiki võimalikult kiiresti emmata. Ainult Tõeliste Vanemate kaudu saab langenud inimkond päästetud, ja kuna ma teadsin seda, võtsin 1960. aastal Tõelise Vanema positsiooni.
Ometi on möödunud 60 aastat. Tõeliste Vanemate kaudu oleme tervitanud uut ajaloolist ajastut nimega Cheon Il Guk, uut ajastut, uut ajalugu ja providentsi, mille kaudu saame teenida Taevast Vanemat siin maa peal. Ainusündinud Tütar, Tõeline Ema, ei juhi enam kõrbeajastul rändavat inimkonda. Ma seisan teie ees, sest on aeg, kus kristliku vaimulikkonna liikmed, kes peavad mängima keskset rolli inimkonna juhtimisel, võtaksid vastutuse. Kas mõistate?
Kristlike juhtidena ei tohi te piirduda üksnes vaimulikkonna liikmeks olemisega. Looja, Taevase Vanema poegade ja tütardena peate mõistma, et on aeg laiendada oma olukorda nii, et saaksite teenida meie Taevast Vanemat koos Tõeliste Vanematega maa peal. Selleks peate andma inimestele teada, kes ma olen. Te peate kuulutama Taeva tõde, Looja algset olemust ja Jeesuse põhilist olemust. Te peate kuulutama, et teie kui usujuhid olete oma põhiolemuselt Tõeliste Vanemate pojad ja tütred.
Te ei ole ainult minu vaimsed lapsed. Sel ajal, kui te elate ja hingate koos minuga, oleme kui vanem ja lapsed. Ma loodan, et kirikus ja keskkonnas, kus te töötate, saate tulla Tõeliste Vanemate juurde, meie Taevase Vanema juurde ja laiendada oma elu ulatust Jumala maapealses kuningriigis.
Mida rohkem me selle peale mõtleme, seda enam oleme meie, inimesed, olnud meie Taevase Vanema suhtes lõputult sõnakuulmatud. Me ei ole oma Vanemat ära tundnud ja me ei ole teadnud, et meie Vanema unistused on meie unistused ja soovid. Nüüd peate seisma keskel ja mitte laskma sellel riigil, Ameerika Ühendriikidel, olla ainult jõukas riik. Taevas on õnnistanud Ameerikat vastutusega võtta omaks oma vennad ja sõsarrahvad üle maailma. Ameerika peab kindlasti seda õnnistatud ülesannet täitma. Kas te võtate selles juhtrolli enda kanda?
Palun tundke uhkust maailma ees. Öelge uhkusega: „Ma olen Tõeliste Vanemate kõige armastatum poeg/tütar“. Ma loodan, et te kõik ehitate rahu ja vabaduse maailma ilma sõdade ja konfliktideta, ühe Jumala perekonna, mis teenib meie Taevast Vanemat. See on see, mida nii Taevas kui ka inimkond ihkavad.
